Kes hoiab ettevõtte tervist? Töötajate tervise edendamine

Kes hoiab ettevõtte tervist? Töötajate tervise edendamine kui ettevõtte edu alus

Äripäeva töötervishoiu rubriigis kirjutas Ulla Ilisson: „Kõige kulukam töötaja on see, kes haigena tööd teeb“. On levinud arvamus, et ettevõtte või organisatsiooni põhikulu tuleneb juhtkonna kõrgetest töötasudest. On aga selge, et mida suurem on ettevõte, seda suurem on nn tavatöötajate arv, kellest igaühe igapäevasest tööst sõltub sageli rohkemgi kui ühe juhi tegevusest.

Kaasaegses edukas ettevõttes on just personalijuht see, kelle ülesandeks on seista kõikide töötajate heaolu eest, tagada ettevõtte sujuv toimimine läbi erinevate ennetavate ning toetavate tegevuste igapäevase töö osana. Just siin mängib otsustavat rolli süsteemne töötajate tervise edendamine – olgu selleks siis koolitusvõimaluste arendamine, töötajate rahulolu kaardistamine, motivatsioonisüsteemide loomine, ettevõtte väärtuste ja kultuuri kujundamine või sisekommunikatsiooni parandamine.

Enamasti arvatakse, et inimese tervis on vaid tema enda valik ning vastutus. Jah, ilma isikliku vastutuseta on raske tervist luua ja hoida, ent keskkond on see, mis tervislikke valikuid vägagi palju juhib. Arvestades, et veedame vähemalt kolmandiku oma ajast tööl, on töine keskkond seega väga olulisel määral vastutav ka meie tervise eest. Seda fakti ei peaks vaatama kui tööandja kohustust tagada töötaja tervis, vaid pigem kui võimalust eeskujuna panustada töötaja tervisesse justkui märkamatult ja järjekindlalt ning targalt lihtsaid tegevusi planeerides.

Mis on töötajate tervise edendamine ettevõttes ja miks see oluline on? Töötajate tervise edendamine on süsteemne ja ennetav tegevus tervisliku töökeskkonna ning -kultuuri loomiseks. Kuna seljavalu on üks sagedasemaid töövõimetuslehtede ja tervisepäevade põhjuseid, aitab sihipärane terviseedendus töökohal (näiteks läbi praktiliste koolituste ja ergonoomika) ennetada tõsiseid tervisemuresid enne nende tekkimist, vähendada ettevõtte kulusid ning tõsta meeskonna pikaajalist produktiivsust.

Seljakooli uuring: millisel tasemel on töötajate tervise edendamine Eesti ettevõtetes?

 2025 aasta lõpus korraldasin Seljakoolis küsitluse teemal, kas tööandjad panustavad oma töötajate tervisesse. Küsitlusele vastas rohkem kui 70 inimest. Uuringust selgus, et tervist edendavaid tegevusi pakuvad regulaarselt vaid 14% tööandjatest ning 60% ettevõtetest ei toimu seda kunagi. Tööandja otsene panus töötaja tervisesse (näiteks soodustingimustel treenimisvõimalus või heaoluteenused) on olemas veidi üle poolte vastanute ettevõtetes. Samas seadusega võimaldatud tulumaksuvaba hüvitist terviseteenustele pakub vaid 24% tööandjatest.

Küsitluse tulemused ei ole laiendatavad kogu Eestile ega kõikidele ettevõtetele, aga annavad kindlasti viite sellele, milline on üldine olukord tööturul. Ettevõtjal ei ole kahtlemata lihtne oma töötajate tervise edendamisse panustamiseks leida ressursse ega aega, ent ometi on see tark investeering, mis end kindlasti ära tasub.

Personalijuht Helena Jõgi räägib oma Personaliuudiste artiklis: „Personalijuhid hoiatavad, et piirangud töötajate tervisesse investeerimisel võivad pikas perspektiivis suurendada nii ettevõtete kui ka riigi kulusid. Kuidas leida tasakaal ennetuse ja rahaliste võimaluste vahel?“

Piiratud ressursside tingimustes on kohane viidata faktile, et paljud ennetavad ning tervist toetavad tegevused on kas väga madala kuluga või lausa tasuta. Olen selgel veendumusel, et töötajat ei aita niivõrd väike rahaline summa, mida saab enda heaolu tagamiseks kasutada kord kuus või kvartalis (näiteks läbi Stebby konto), kuivõrd ettevõtte sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kas tervislikul eluviisid on ettevõttes au sees? Kas panustatakse igapäevase töökeskkonna parendamisse? Kas märgatakse ning tunnustatakse tervislikke valikuid?

Seljakooli uuringus küsisin: „Kas tervislikud eluviisid on sinu ettevõtte JUHTIDE seas populaarsed ja levinud?“, millele vastas jaatavalt 44% vastanutest. Seega rohkem kui pooltes ettevõtetes ei ole ka juht eeskujuks tervislike valikute teemal. On raske uskuda, et sellise eeskujuga ettevõtte töötajad hakkaksid eluviise muutma (kui just ei teki väljaspool tööd olevast keskkonnast sarnast eeskuju).

Personalijuht Helena Jõgi kirjutab oma artiklis ka seda, et „Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.“ See on hea näide sellest, kuidas paberil ja Exceli tabelis kõik justkui toimib, ent päriselus ehk mitte nii hästi.

Seljavalu ennetamine töökohal – pikaajaline ja püsiv investeering

Seljavalu on üks paljudest tervisemuredest. Selle kohta, miks seljavalu tekib, saad lähemalt lugeda meie kasuliku sisu rubriigist. Seljavalu on üks sagedasemaid põhjuseid, miks töötajad vajavad tervisepäevi või töövõimetuslehte. Seda on ilmselgelt liiga palju ning see on ilmselgelt välditav. Jah, tööandja ei saa otseselt võtta ära seljavalu, ent läbi toetavate ja harivate tegevuste on võimalik luua olukord, kus seljavalu on üha vähem. Need ei ole kiired lahendused, aga need lahendused on püsivad.

Seljakool pakub ettevõtetele erinevaid praktilise väljundiga koolitusi ning töötubasid, mille eesmärk on tutvustada selja tervise alustalasid ning pakkuda praktilisi juhiseid seljavalu ennetamiseks ja sellest vabanemiseks. Iga ettevõte on erinev – nii oma inimeste, vajaduste kui ka töökorralduse poolest. Seetõttu pakun alati paindlikke koolitusvorme, mis arvestavad just sinu meeskonna eripära.

Julgustan Sind broneerima tasuta konsultatsioonikõne või kirjutama e-posti teel – leiame koos kõige sobivama lahenduse. Mulle väga meeldis ühe Tartu Ülikooli töötaja tagasiside Seljakooli kursusele: „Ainuüksi see fakt, et selline kursus toimus, oli minu jaoks väga väärtuslik“. Senses lauses on öeldud midagi nii lihtsat ja nii väikest, mis tähendab aga midagi väga suurt ja olulist. Usun, et oled minuga nõus.

Kasulik teada