Mida vajab töötaja tervis? Kuidas töökeskkond mõjutab seljavalu ja heaolu

Seljakooli jõuab inimesi väga erinevatelt elualadelt. On huvitav tõdeda, et inimesed seostavad oma seljavalu väga sageli just tööga. Kusjuures istuva töö tegijad „süüdistavad“ istuvat tööd ning füüsilise töö tegijad füüsilist koormust. Kummal on õigus?

Tõde on see, et veidi on õigus mõlemal, aga tegelikult mitte kummalgi. Miks?

Kas seljavalu põhjustab istuv või füüsiline töö?

Töö on oluline osa elust, aga see ei ole ainus ega põhiline osa – vähemalt ei peaks olema. Seepärast on väga lühinägelik arvata, et seljavalu sõltub vaid töö iseloomust. Ja see on tegelikult hea uudis! Enamikule inimestest meeldib nende töö ning pigem tekitab frustratsiooni teadmine, et seljavalu takistab selle tegemist. Mida aga paljud ei tea, on see, et seljavalu saab edukalt ennetada ja leevendada.

Seljavalu põhjuseid on palju ning täpsemalt saad lugeda artiklist, miks seljavalu tekib. Seljavalu avarat maailma avab kenasti ka Tervisekassa seljavalu patsiendijuhend, ometi pole paljud valu all kannatajad sellest midagi kuulnud.

Tööandja kui tervisesaadik ja toetava keskkonna looja

Oma varasemas artiklis „Kes hoiab ettevõtte tervist? Töötajate tervise edendamine“ kirjutasin:

„Enamasti arvatakse, et inimese tervis on vaid tema enda valik ning vastutus. Jah, ilma isikliku vastutuseta on raske tervist luua ja hoida, kuid keskkond on see, mis tervislikke valikuid vägagi palju suunab. Arvestades, et veedame vähemalt kolmandiku oma ajast tööl, on töine keskkond seega väga olulisel määral vastutav ka meie tervise eest. Seda fakti ei peaks vaatama kui tööandja kohustust tagada töötaja tervis, vaid pigem kui võimalust eeskujuna panustada töötaja tervisesse justkui märkamatult, järjekindlalt ja targalt lihtsaid tegevusi planeerides.“

Tööandja roll on eelkõige olla positiivne eeskuju ning tervislikke eluviise toetava keskkonna looja. Tervishoiuspetsialist Ulla Ilisson on öelnud kuldsed sõnad: „Kui juht keskendub vaid haiguslehtede arvu või nende pikkuse vähendamisele, siis tegeleb ta sümptomiga, mitte äri kasvatamisega.“ Olen sellega 100% nõus. Vaatama peab tervikpilti ja astuma veidi kaugemale, et märgata uusi võimalusi.

Tervisliku keskkonna toetamine ning hoidmine ei nõua tingimata suuri rahalisi ressursse. Organisatsioonikultuuri kasvatamine, positiivse eeskuju näitamine ning tervislike valikute soodustamine ja tunnustamine on tasuta. See mõjub positiivselt mitte ainult ühele inimesele, vaid tekitab inspiratsiooni terves meeskonnas. Võtmesõnadeks on siin süsteemsus ning järjepidevus.

Kaasaegses edukas ettevõttes on toetava töökeskkonna loomise arhitektiks tavaliselt personalijuht, kes hoiab võrdselt nii reatöötajate kui ka juhtide heaolu ning leiab üha uusi võimalusi selleks, et keskkond toetaks ka ettevõtte ärilist kasvu. Kui töötaja tervis tööandjale huvi ei paku, väheneb ka töötaja lojaalsus ning ta ei rakenda oma täit potentsiaali. On naiivne loota, et paarkümmend eurot kuus iga töötaja Stebby kontole lahendaks olulisi terviseprobleeme või annaks pikaajalist kasu. Jah, see on üks võimalus pakkuda tuge, kuid sellest üksi ei piisa.

Vaimne ja füüsiline tervis on lahutamatud

Psühholoog Anne Randväli tõi oma artiklis peaasi.ee portaalis välja, et vaimset tervist töökohal mõjutavad eelkõige organisatsioonilised tegurid. Nendeks on töötingimused ja -korraldus, aga ka psühhosotsiaalne keskkond. Töökorraldus hõlmab mitmeid olulisi aspekte, mis mõjutavad meie heaolu igapäevaselt – näiteks tööaeg, töökoormus ning töö ja eraelu tasakaal.

Siinkohal tasub rõhutada, et kõik need tegurid ei määra mitte ainult vaimset, vaid ka füüsilist tervist – ühte ei ole ilma teiseta.

Tuues paralleeli seljavaluga, on oluline teada, et kaasaegne valukäsitlus tugineb biopsühhosotsiaalsel käsitlusel. Ehk teisisõnu: valu leevendamiseks on vajalik nii hea vaimne, füüsiline kui ka sotsiaalne tervis. Tundub ehk raske uskuda, aga kõrge organisatsioonikultuur on kahtlemata üks „valuvaigisti“ ehk hea tervise nurgakivi.

Töökoht kui toetav keskkond: iga väike panus loeb

Töökoht on nagu perekond, kus iga liige vajab hoolt, tähelepanu ja tunnustust – mitte tingimata materiaalseid kingitusi ega hüvesid. Ükski koolitus ei suuda muuta organisatsioonikultuuri jäädavalt ja lõplikult, kuid heas õhkkonnas ning praktiliselt veedetud ühine aeg annab olulise panuse positiivsema keskkonna suunas.

Nii nagu igas perekonnas, on ka töökeskkonna loomisel oluline roll nii tööandjal kui ka töötajal endal. Iga väike panus loeb, et töötaja tervis ja heaolu oleksid hoitud!

Tutvu lähemalt ja vaata Seljakooli koolitusvõimalusi ettevõtetele, et tuua oma meeskonda rohkem liikumiskergust ja tervist.