Seljavalu – miks see tekib ja kuidas sellest vabaneda?

Seljavalu on üks sagedasemaid tervisemuresid, mida kogevad pea igas vanuses inimesed. Kuigi see võib tunduda paratamatu osa igapäevaelust, on olemas tõhusad viisid selle ennetamiseks ja leevendamiseks. Enamik juhtudest ei viita tõsisele haigusele, vaid on seotud meie elustiili, liikumisharjumuste ja keha üldise seisundiga. Hea uudis on see, et olukord on tihti mõjutatav – eriti siis, kui tegutsed teadlikult ja järjepidevalt.

Kui soovid Seljakooli lähenemise kohta laiemat ülevaadet, vaata ka Seljakool.ee avalehte.

Märkus: see postitus on hariv ega asenda arsti diagnoosi. Kui sümptomid on tugevad, püsivad või tekitavad muret, pöördu tervishoiutöötaja poole.

Selg kui tugisammas?

Lülisammas, koos teda toetavate lihaste, liigeste ja lülivaheketastega, moodustab meie keha tugisamba. See süsteem toetab meid igas asendis – istudes, seistes, kõndides ja isegi magades. Kui selg on tugev ja liikuv, ei ole seljapiirkonna vaevuste oht suur. Probleemid tekivad siis, kui koormus ja taastumine on tasakaalust väljas.

Sageli annab just selg esimesena väsimusest märku, olgu see siis peale pikka tööpäeva kontoritoolis või füüsilise ülekoormuse tõttu. Mõnikord ei ole põhjus “üks vale liigutus”, vaid harjumuste kogum: pikad istumisperioodid, vähene liikumine, liigne pinge ja vähene taastumine.

Kas seljavalu tähendab alati haigust?

Ei tähenda. Suurem osa seljavaevustest on mittespetsiifilised, mis tähendab, et neid ei põhjusta üks kindel haigus või vigastus. Need tekivad sageli:

lihasvenitusest või -pingest,
füüsilisest ülekoormusest,
vähesest liikumisest,
stressist ja vaimsest pingest.

Ebamugavus võib esineda kindlas piirkonnas või levida laiemalt, vahel kiirguda ka jalga või kätte. Tihti jäävad põhjused ebaselgeks, mis võib tekitada segadust ja ärevust – seda eriti siis, kui vaevus on muutunud püsivaks ning lahendust ei paista.

Millal tasub kindlasti pöörduda spetsialisti poole?

Järgmiste ohumärkide korral ära jää ootama, vaid küsi nõu tervishoiutöötajalt:

valu tekkis pärast kukkumist või traumat,
tugev kiirguv valu jalga/kätte koos tuimuse või nõrkusega,
püsiv palavik, seletamatu kaalulangus või üldine halb enesetunne,
valu on öösiti oluliselt hullem või ei leevene üldse puhates,
põie/soole kontrolli probleemid või “saddle area” tuimus.

Kuidas seljavalu muutub krooniliseks?

Kui lahendus viibib ja vaevusega kaasneb hirm või lootusetuse tunne, võib olukord süveneda. Inimesed pöörduvad korduvalt erinevate arstide ja spetsialistide poole, aga sageli jääb tulemus samaks – vaevus püsib. Nii muutubki äge olukord krooniliseks ja see hakkab mõjutama kogu elukvaliteeti.

Kui see teema kõnetab sind rohkem, loe ka eraldi: Krooniline seljavalu – mis seda üleval hoiab ja kuidas sellest välja tulla?

Kui sul on juba pikemat aega kestnud seljapiirkonna probleem, on aeg astuda esimene samm tervema selja suunas.
Tutvu Seljakooli lahendustega siit: kursused ja koolitused.

Millised tegurid suurendavad seljavaevuste riski?

Kuigi me ei saa muuta oma vanust ega pärilikkust, saame valida tervisliku elustiili, mis toetab üldist tervist ja sealhulgas ka selja tervist. Mõned enimlevinud murekohti soodustavad tegurid on:

füüsiline passiivsus,
füüsiline ülekoormus,
liigne kehakaal,
suitsetamine,
vaimse tervise häired,
liigne stress.

Küsi endalt:

Kas mõni neist teguritest mõjutab ka sinu elu?
Kui jah, siis mida saad juba täna teha, et nende mõju vähendada?

Kui sa ei tea, kuidas oma tervist analüüsida, siis soovitan sul läbida Seljakooli praktilise terviseauditi, mille leiad siit: praktiline terviseaudit.

Mida saad teha juba täna (lihtsad esmasammud)

Kui puuduvad ohumärgid (näiteks trauma, tugev tuimus või põie/soole kontrolli häired), siis aitab sageli kõige rohkem rahulik ja järjepidev tegutsemine. Alusta väikestest muudatustest, mida suudad ka päriselt hoida: tee tööpäeva jooksul liikumispausid, vaheta asendit, lisa lühike jalutuskäik ning väldi järske “kõik või mitte midagi” koormusi. Paljudel juhtudel on parem liikuda natuke iga päev, kui teha harva, kuid liiga intensiivselt.

Liikumispausid: tõuse iga 30–60 minuti järel püsti ja liigu 1–2 minutit.
Asendi vaheldus: ära jää ühe “ideaalse rühi” külge kinni – kehal on vaja vaheldust.
Koormuse tark tõstmine: alusta väiksemalt ja tõsta koormust järk-järgult.
Uni ja taastumine: kehv uni ja pinge tõstavad lihaspinget ning aeglustavad taastumist.

Parim esimene eesmärk ei ole “null valu homme”, vaid “natuke parem liikuvus ja vähem ebamugavust” järgneva paari nädala jooksul. Just see järjepidevus annab tavaliselt tulemuse.

Väikeste sammudega suure tulemuseni

Hea uudis on see, et enamik mittespetsiifilisi seljavaevusi on lahendatavad. Vaja on ainult teadmisi, järjepidevust ja õigeid tegevusi. Füüsiline aktiivsus, teadlik liikumine ja lihaste tugevdamine aitavad taastada keha tasakaalu ja leevendada ebamugavust. Kombineerides selle osava stressijuhtimise, kvaliteetse une ning piisava hulga lõõgastumisega on tulemus oluliselt parem.

Parim viis alustada on usaldusväärne ja praktiline juhend, mis juhib sind samm-sammult. Paljudel on lihtsam teha muutusi selge plaani järgi, kui püüda üksinda kõike korraga lahendada.

Kui soovid näha kõiki Seljakooli teemakoolitusi ühes kohas, leiad need siit: selja tervise koolitused.

Seljavalust vabanemise kursus – sinu isiklik tee parema enesetundeni

Kui oled väsinud pidevast vaevusest ja soovid praktilist lahendust, siis seljavalust vabanemise kursus võib olla just see, mida vajad. Kursuse on loonud Seljakooli juht ja asutaja neuroloog Riina Vibo. Kursuse eesmärk on aidata sul:

mõista oma vaevuse olemust,
õppida leidma lihtsaid ja tõhusaid lahendusi,
saavutada tugevam ja liikuvam selg,
tõsta oma elukvaliteeti.

Registreeru kursusele juba täna ja alusta teekonda valutuma elu suunas!
Vaata lähemalt ja telli kursus siit

KKK (FAQ) – lühiversioon

1) Miks seljavalu tekib ka siis, kui ma ei teinud midagi erilist?

Sageli ei ole põhjus üks konkreetne liigutus, vaid koormuse ja taastumise tasakaal, mis on ajas paigast läinud. Pikk istumine, vähene liikumine, stress ja kehv uni võivad koguneda ning keha annab lõpuks märku.

2) Kas seljavalu tähendab alati, et mul on midagi “katki”?

Enamasti mitte. Suur osa seljavaevustest on mittespetsiifilised ning seotud pingete, ülekoormuse, vähese liikumise või stressiga. Kui sümptomid on tugevad või hirmutavad, tasub nõu küsida.

3) Millal peaksin kindlasti arsti poole pöörduma?

Kui valu tekkis pärast traumat, esineb tugev kiirguv valu koos tuimuse/nõrkusega, põie/soole kontrolli häire, palavik või väga tugev öine valu, siis pöördu spetsialisti poole.

4) Kas puhkus ja lamamine on parim lahendus?

Lühike puhkus võib olla vajalik, kuid pikalt paigal olemine kipub taastumist aeglustama. Tavaliselt on kasulikum mõõdukas liikumine ja järjepidevus – samm-sammult, ilma läbi surumiseta.

5) Mida teha, kui selg annab tunda just istudes?

Istumine ühes asendis koormab samu lihaseid ja liigeseid. Alusta liikumispausidest: tõuse iga 30–60 minuti järel püsti, liigu natuke ja vaheta asendit.

6) Kust alustada, kui vaevus on kestnud kaua?

Alusta väikeste sammudega ja loo endale selge plaan. Kui soovid juhendatud tegevuskava, vaata Seljakooli programme: kursused ja koolitused. Kui soovid esmalt olukorda analüüsida, alusta praktilisest terviseauditist.

Kokkuvõte: seljavalu ei pea olema sinu uus normaalsus

Seljavalu ei tähenda paratamatust. Enamikul juhtudel on võimalik olukorda muuta ja taastada valuvabam elu. Pea meeles – iga väike samm loeb. Kui oled valmis tegutsema, leiad ka lahenduse.

Ära oota, kuni valu hullemaks läheb ja süveneb.
Alusta juba täna – liitu seljavalust vabanemise kursusega siin!

Kui sul tekib küsimusi või soovid suunamist, kirjuta meile: kontakt. Kui oled tervishoiutöötaja ja soovid rohkem infot koostöö võimaluste kohta, vaata: meedikud.